Tere! Mina olen Mariann ja ma olen meister-kobakäpp. Olen väga õnnelik inimene, sest nii pere kui ka sõbrad armastavad mind just sellisena, nagu olen. Juba 12-aastaselt taipasin, et parim viis ebaõnnestumistest üle saada on neist õppimise kõrval ka nende üle naerda.
„Kobakäpa raamat“ on loodud muutma kivistunud arusaamu vigade tegemisest, sest ebaõnnestumised on sama loomulik osa elust kui õnnestumised. Edukad inimesed kinnitavad üksmeelselt: eksimustest õpitakse rohkem kui võitudest!
Raamatu vahelt leiad ka hea tuju kleepsud.
„Need, kes ei tee kunagi vigu, töötavad nende heaks, kes teevad.“
Lugejate tagasiside
Lugejate saadetud kobakäpa lood
Salakaval elektrikarjus
Kaunis suvepäev ja kaks blondi maakat, umbes 11-12 aastat vanad. See lugu toimus nii pisut üle neljakümne aasta tagasi.
Hakkasime sõbrannaga minema küla peale, vaatama, kas kõik on oma kapsamaad ära rohinud, et saaks minna randa. Vahemaad olid pikad ja otsustasime otse minna läbi karjamaa. Mõeldud – tehtud. Sõbrannal järsku suur pissihäda, vaja kusagil häda ära teha. Maainimestel see ka mõni mure. Ka mulle tundus, et väike keha kergendus oleks vajalik. Parasjagu olimegi keset kõrget heina. Lasime püksid maha ja asusime asjale. Korraga sõbranna röögatas. Me ei märganud, et kõrges rohus oli elektrikarjus, heinakõrred olid nii pikad, et ulatusid vastu elektrikarjuse traati. Igasugune vedelik on tedagi hea elektrijuht ja mu vaene sõbranna sai korraliku litaka väga isiklikku kohta. No ma suutsin alguses teda ikka pisut lohutada ka, aga ülejäänud päeva ajas kohutavalt naerma.
Missugune õppetund kogu eluks: „Ära pissi tundmatusse kohta!“
Kaja
Ostsin kalafileed Lidos ja tahtsin sinna juurde ka sidrunit. Võtsin siin väikese alustassiga eraldi sidruni sektori, lauda istudes avastasin, et kala peal oli ka sidrun.
Sõbrannal oli terrassi ehitus käimas ja seal olid lahtised lauad. Unustasin selle fakti ära ja läksin kiire sammuga üle veranda, järsku kukkusin pooleldi sisse.
Oli august ja meil oli aias mega palju õunu, mis meelitas ligi ka parvedes herilasi. Märkasin üht õuna, millele herilane oli augu sisse söönud ja maiustas ikka veel selle kallal. Otsustasin jalaga õuna üle aia lüüa, kuid paraku läks löögiga lendu ka jalas olnud kaloss. Iroonilisel kombel lendas üle aia just kaloss, õun aga kukkus napilt enne üle aia jõudmist potsti aia sisse maha.
Mariann
Minu enamus kobakäpa lood on a´la sellised: pean kusagile sõitma, aga unustan midagi tuppa. Lähen siis tuppa seda asja tooma, aga mõtlen, et käis siis juba wc-s ka ära. Ja siis juba unustan, et mida ma üldse toast tahtsin…
H.
